Rauamaagist ühe tonni terase tootmisel paisatakse õhku ligi kaks tonni CO2, värviliste metallide puhul veelgi rohkem. CRONIMET Nordicu tegevus aitas nt 2020. aastal kaasa kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele hinnanguliselt ligi 500 tuhande tonni võrra, mis oleks õhku paisatud, kui ringmajandusse suunamise asemel oleks sama kogus metalli toodetud maagist.
2020. aastal suurenesid CRONIMETi käideldavad mahud 27% võrra. CRONIMET Nordicu juhatuse liige Eva Pedjak tunneb heameelt iga lisandunud metallikilo üle: „CRONIMETi missioon on pakkuda tasakaalu tööstuse üha kasvava toorainevajaduse ja loodusressursside kasutamise vahel, aidates sellega kaasa puhtama elukeskkonna loomisele.“
Terasetoodetest tekkivatest jäätmetest töödeldakse ümber 75%. Põhimõtteliselt on teras 100 protsenti taaskasutatav, kuid 100protsendiliselt terasejäätmete kokku kogumine ei ole majanduslikult tasuv. Kuna iga samm tööstuses avaldab mingit mõju keskkonnale, tekivad ka ümbersulatamisel omad keskkonnaprobleemid, nt raskmetallide ja kahjulike orgaaniliste ühendite heide, sh dioksiinid, kuid kogukahju keskkonnale on ümbertöötlemise puhul selgelt väiksem kui maagist metalli tootmisel. Nii näiteks on Euroopa Liidus terastoodete aastane väljalase 135 miljonit tonni. Selleks kulub ligikaudu 740 miljonit tonni tooret, st kõigest 18 protsenti jääb tootesse. Ülejäägi moodustavad suures osas mitmesugused kaevandusjäätmed.
Hea teada!
Ühe tonni terase taaskasutamine säästab kuni:
· 1,5 tonni rauamaaki;
· 0,5 tonni kivisütt;
· 40 protsenti tootmisel vajaminevat vett;
· 80 protsenti CO2 emisioonist;
· 75 protsenti vajaminevast energiast;
· Tahkete jäätmete teke väheneb 1,26 tonni, õhuheitmed vähenevad 86 protsenti ja vee saastamine 76 protsenti võrra.