Inglismaal Sheffieldis terasetöölise ja tema naise pojana sündinud Harry Brearley (18. veebruar 1871 – 14. juuli 1948) lahkus Woodside’i koolist 12-aastaselt, et asuda oma isa terasetehasesse tööliseks. Hiljem sai ta ettevõtte keemialabori üldassistendi ametikoha. Mitu aastat õppis ta lisaks laboritööle spetsialiseerumist terase tootmistehnikatele ja sellega seotud keemilise analüüsi meetoditele. 1908. aastal leppisid kaks Sheffieldi peamist terasetööstuse ettevõtet kokku ühise uurimislabori (Brown Firth Laboratories) ühise rahastamises. Projekti kutsuti juhtima Harry Brearley (pildil).
Nagu paljud leiutised maailmas, on ka roostevaba terase loomine saanud suure tõuke sõjandusest. Vahetult Esimese maailmasõja eelsetel segastel aastatel kasvas Ühendkuningriigis relvade tootmine märkimisväärselt. Samas ilmes relvadel probleeme, mis olid seotud relvatorude liigse kulumisega. Brearley hakkas uurima uusi teraseid, mis suudaksid paremini vastu pidada kõrgete temperatuuride põhjustatud erosioonile. Ta hakkas terasele lisama kroomi, mis teadupärast tõstab materjali sulamistemperatuuri võrreldes tavaliste süsinikterastega.
Brearley testis oma uute kroomteraste vastupidavust ka happelahuste keemilisele rünnakule ja leidis, et uued sulamid olid väga tugevad. Mõeldes süsinikterasest söögiriistadele, mis tol ajal kippusid roostetema, katsetas Brearley oma kroomiterast ka toiduhapetega, nagu äädikas ja sidrunimahl. Ka siin olid tulemused paljulubavad.
Esimese tõelise roostevaba terase tootis Brearley elektriahjus 13. augustil 1913. Siiski annab Ameerika metallise ühing (American Society for Metals) Brearley valandi numbriga 1008 (12,8% kroomi, 0,44% mangaani, 0,2% räni, 0,24% süsinikku ja 85,32% rauda) loomise kuupäevaks ametlikult 20. augusti 1913. aastal.
Alguses nimetas Brearley uut sulamit otsesõnu roostevabaks terasek (rustless steel). Parema kõlaga inglisekeelse nime stainless steel (stainless tähendab inglise keeles: plekitu, laitmatu, aus), pakkus välja kohalik söögiriistade tootja Ernest Stuart. Eesti keeles, nagu teame, kasutame siiani uue sulami nimena algset otsetõlget.
Peaaegu kõik roostevaba terase uurimisprojektid katkestati 1914.–1918. aasta sõja tõttu. Töö võeti uuesti käsile 1920. aastatel. Brearley lahkus 1915. aastal ettevõttest Brown Firth Laboratories, kuid uurimistööd jätkusid tema järeltulija dr W. H. Hatfieldi juhtimisel. Just Hatfieldile omistatakse 1924. aastal tänapäevase roostevaba terase väljatöötamine, mis sisaldab lisaks kroomile ka niklit (18 massiprotsenti Cr, 8 massiprotsenti Ni).
Roostevaba terase leiutamise 100. aastapäeva puhuks 2013. aastal valmistas kunstnik Sarah Yates Sheffieldis materjali looja Harry Brearley auks hiiglasliku seinamaalingu (postituse pilt: streerartsheffeld), mis tänaseks kahjuks säilinud ei ole.