Keelte kujunemine ja sõnade rändamine keelte vahel pakub üllatusi. Näiteks võib üks ja sama sõna eri keeltes tähistada erinevaid asju – nii on ka sõnaga malm, millel on Germaani poolel tunduvalt avaram tähendusring kui eesti keeles.
Malm, mis tähendab suurema süsinikusisaldusega (2-5%) rauasulamit, on tulnud eesti keelde rootsi keelest, kuid laiemas tähendusväljas kattub see ka mõistega maak, mille lõi eesti keele tarbeks keeleteadlane Johannes Voldemar Veski.
Eesti keelde on malm tulnud arvatavasti eestirootsi murdest. Emeriitprofessor Huno Rätsep teatab, et rootsi malm märgib küll malmi, ent samuti liivalagendikku ja eeslinna. Vanapõhja keeles oli malmr maagi, metalli aga ka okaspuusüdamiku tähistajaks. Inglise keele malm tähendab hoopis pehmet lubjast savi. Rootsi sõna on laenunud soome ja karjala keelde ning tähendabki maaki, aga ka liivast nõmme, vanemas keeles isegi eeslinna. Eesti keeles tuntud malmi märgivad Soomes sõna valurauta ja inglise keeles ka cast iron. Valuraud on malmi sünonüüm ka eesti keeles.
Eesti keeles ei kasutata malmi kaevandatava metallikivimi või -mulla tähenduses. Meil on selleks eraldi sõna maak, mille geoloogia oskuskeele tarvis kujundas Johannes Voldemar Veski rahvakeele sõnadest maage, maagevesi, maakevesi, viimased tähistavad roostest, rauda sisaldavat vett soodes ja rabades. Sõna maage ise aga on tuletis, deminutiiv ehk hellitussõna sõnast maa.
Arheoloog Ain Mäesalu kinnitusel on malmi kui sulamit Eestis esmakordselt mainitud ühes Tartu rae kirjas Tallinna raele 1417. aastal, milles teatatakse Tallinna kodanikust Clawes Wildest, kes üritas Tartu seppadele müüa kahte vaati „võltsitud rauda“, mida kirjas iseloomustatakse tõenäoliselt kui valurauda ehk malmi. See teade on üks esimesi malmi ehk valuraua mainimisi kogu põhjapoolses Euroopas. Seega pidi malm siin juba küllalt varakult tuntud olema, aga millal hakati kohapeal ise malmist esemeid valama, pole täpselt teada.
Lääne-Eestis on olnud käibel oma malminimetus osmus, mis on laen eestirootslastelt (eestirootsi osmes, osmos, osmus; rootsi osmundsjärn (järn ‘raud’). Tänapäeval peaaegu tundmatu sõna on jäädvustunud kohanimes Osmussaar. Taas kord aga keeled üllatavad, sest rootsi keeles tuntakse saart Odensholmina ning tema nime seostatakse viikingite jumala Odeniga. Legendi esimese järgi olevat saar saanud oma nime Odeni-nimelise rändrahnu järgi, mida peeti isegi Odeni hauakiviks. Osmundi rauaks nimetati Rootsis ka 13. sajandil toormalmi rafineerimise saadust, mille valmistamine levis 16. sajandil mujalegi Euroopasse. Osmundi raud oli pehme ja sitke raud, mis oli Euroopas hinnatud kui raudtraadi tõmbamiseks sobiv toormaterjal.
Lõpetuseks mõni sõna ka malmi enda kohta. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist.